Huvijuht Margit Ehandi ülevaade õpirändest Hispaaniasse

 

Tallinna Tehnikagümnaasiumi 8. ja 9. klasside õpilased Triine Tomingas, Laura-Stiina Lindmäe, Merilin Nurme, Karl Erik Kompus, Jasmin Rätsepso, Karl Lukas Kaljurand  ja õpetajad Iryna Inozemtseva ja Margit Ehandi osalesid vahemikus 11.04-19.04 Erasmus+ õpirände programmis. Sihtkohaks oli Hispaanias asuv Porto de Sagunto sadamalinn, kus tutvuti IES Maria Moliner kooliga ja sealsete õpilastega.

Kuna programmi peamisteks eesmärkideks on Euroopa ühise pärandi tundma õppimine rahvusvahelise koostöö- ja kogemuste vahetuse kaudu (lisaks ka keelepraktika ja erinevates olukordades toimetulek),  siis olid need päevad kantud erinevatest aktiivsetest ühistegevustest.

 

11.04 – ESIMENE PÄEV - SAABUMINE

Ärkasime enne kukke ja koitu, et kell 06:05 Tallinn-Zürich lennukile jõuda. Šveitsi pealinnas istusime ümber ja juba keskpäeval olime Valencia lennujaamas. Siiski saime veel paar tundi lennujaama ees murul pikutada ja Karl Lukast oodata, sest tema otsustas hoopis Milano kaudu tulla (jah, me tegelikult teame, et ta tuli 9. klassi lõpureisilt 😊).

Seejärel võtsime takso ja juba 40 minuti pärast olime linnakeses Porto de Sagunto, kus meie peatuspaigaks sai hotell Vent del Mar (katalaani k.  „Meretuul“).  Sinine Vahemeri oli meist vaid jalutuskäigu kaugusel.

Esimene päev möödus aklimatiseerumise ja puhkamise tähe all, sest ilm oli väga palav ja varajane ärkamine andis tunda.

12.04 – TEINE PÄEV -  KOOPAD

Uudishimust ajendatuna ärkasime päris varakult. Hommik algas jalutuskäiguga randa, kõndisime promenaadil ja muulil, nägime haigrut, korjasime ilusaid teokarpe ja kivikesi ning nautisime.

Seejärel ootas ees väljasõit Sant Josepi koobastesse (Caves de Sant Josep).

Caves de Sant Josep on looduslike maa-aluste koobaste süsteem, mis asub Euroopa pikimas laevatatavas maa-aluses jões. Kuna õues oli sooja umbes 30°C, siis mõjus koobastes olev õhk mõnusalt jahutavalt. Temperatuur koobastes on aastaringselt 20 °C.

13.04 - KOLMAS PÄEV - VALENCIA

Kolmas päev algas bussisõiduga. Möödusime arvukatest apelsiniistandustest ning umbes poole tunni pärast maabusime Hispaania suuruselt kolmandas linnas Valencias. Ühistranspordiga sõitsime Okeanograafia-keskusesse (L’Oceanogràfic), mis on Valencia Kunstide ja Teaduste linna üks tuntumaid kohti ja ühtlasi ka Euroopa suurim akvaarium, kus külastajatel on võimalus tutvuda haruldaste ja eksootiliste mereolenditega. Keskus on jagatud erinevateks piirkondadeks, mis esindavad maailma erinevaid merekeskkondi, alates Arktika pingviinidest kuni troopiliste korallriffideni.  

Keskuses asub ka Euroopa suurim delfinaarium, kus lisaks delfiinietendustele pannakse suurt rõhku hariduslikule poolele.

Pärast Okeanograafiakeskuse ja delfinaariumi külastamist kõndisime läbi Valencia Kunstide ja Teaduste linna, mis oma futuristliku välimuse, moodsa arhitektuuri ja disaini tõttu on üks enim pildistatud piirkondi Valencias. Lisaks Okeanograafiakeskusele asub seal veel IMAX-i teater, planetaarium, interaktiivne teadusmuuseum, ooperimaja jms.

Kuna Valencia kesklinn ja vanalinn on üsna kompaktsed, siis jõudsimegi varsti oma jalutuskäiguga  võimsate keskaegsete väravate juurde, mis juhatasid meid Valencia vanalinna (Ciutat Vella), mis kuulub Euroopa uhkeimate hulka. Siin said õpilased oma äranägemist mööda paar tundi ringi jalutada, linnamelu nautida ja rohul pikutada.

14.04 - NELJAS PÄEV- JALGSIMATK SAGUNTOSSE

Meie majutuskohast umbes viie kilomeetri kaugusel asus rannikulinn Sagunto, mis omal ajal oli nii Pürenee kui ka Rooma asula ning seal on mitmeid ajaloolisi paiku, sealhulgas loss, kust avaneb vaade linnale, taastatud Rooma teater ja linnamüürid. Linnas on ka toredaid kirikuid, mida imetleda. 

Kuna Saguntosse viis ilus jalgtee ja vahemaa polnud (meile teadaolevalt) väga pikk, siis tundus väike jalgsimatk hea mõttena. Mõeldud-tehtud! Kahjuks selgus üsna ruttu, et õpilased õpetajate entusiasmi ei jaga. Kõige segavamaks faktoriks oli otse lagipähe lõõskav tulikuum päike. Lisaks selgus, et vahemaa ei ole mitte viis, vaid vähemalt seitse kilomeetrit pikk. Ja uudis ees ootavatest võimsatest varemetest ei kõlanud väga motiveerivalt. Leevendust ja silmailu pakkusid siiski teega paralleelselt kulgevad apelsinipuud ja õitsevad hibiskusepõõsad.

Teekonnal nägime veel mitmeid varemeid, sattusime juhuslikult Santa Maria de Morvedre kirikusse missale ja nautisime maalilise kollase kabeli juurest vaadet küpressidele ja alla linnale.

Lõputuna näiva jalgsimatka tulemusel jõudsime lõpuks siiski  oma peamisesse sihtkohta – mäejalamil asuvasse Rooma teatrisse (Teatro Romano). See keiser Augustuse ajal ehitatud teater on üks vanimaid Rooma-aegseid teatreid Hispaanias (ehitatud 1. saj pKr) ja omab suurt rolli riigi kultuuri ja ajaloo pärandis. Hea akustikaga teater on oluline ka tänu oma detailidele, (nt astmestik ja lavataust), mis on hästi restaureeritud ning annavad aimu antiikaja teatrist. Ka tänapäeval on see oluline kultuuripaik, kus korraldatakse etendusi ja kontserte. 

Päeva lõpuks halastasime õpilastele ja koju tagasi sõitsime taksoga.  Ja veel – müts maha Laura ees, kes vantsis vapralt ja nurisemata terve tee maha plätudes!

15.04 – VIIES PÄEV - EDEM

Varahommikul kogunesime Maria Molineri nimelises koolimajas, kus meid võtsid vastu sealse kooli Erasmus+ programmi noored. Koolimajas tehti ekskursioon ja räägiti eesootava nädala ettevõtmistest. Meiega koos olid lisaks hispaania noortele veel tšehhi noored. Külastasime ka muusikatundi ning tutvusime Erasmus+ teemaliste stendidega.

Siis oli aeg minna bussile, et suunduda taas Valenciasse, kus külastasime sadamapiirkonnas asuvat EDEM (Escuela de Empresarios) ärikooli, mis keskendub ettevõtlusele, juhtimisele ja innovatsioonile.  Kooli eesmärk on edendada praktilisi oskuseid ja innovatsioonivõimekust, pakkudes tihedat koostööd kohalike ettevõtete ja tööstusliitudega. Tänu sellele on tudengitel palju praktikavõimalusi ning seeläbi võimalus ettevõtluskeskkonna tundmaõppimiseks.

Lisaks kooli tutvustamisele jagati Erasmus programmi õpilased gruppidesse ja viidi läbi mitmeid praktilisi ja põnevaid harjutusi ja ülesandeid. Näiteks oli vaja Lego klotsidest valmis ehitada prototüüp masinast, mis õpilaste elu paremaks/lihtsamaks teeks. Loomulikult sai iga grupp oma leiutist ka teistele tutvustada.

Pärast aktiivset koolipäeva Valencias sõitsime tagasi Maria Molineri kooli ja jäime põnevusega ootama kooli hoovis toimuma pidanud paella töötuba. Pärast pikka ootamist toodi lõpuks lauale kaks pannitäit valmis rahvusrooga, nii et selle töötoa sisuks oli tegelikult „tõsta ette ja naudi“. Aga ega me kurtnud, sest kõhud olid tühjad ja paella oli maitsev.

Siis jäime ootama liivalosside ehitamise töötuba, aga seletamatul põhjusel seda ei toimunudki… manjaana ehk…

16.04 – KUUES PÄEV – LIIVALOSSID RANNAS

Hommikul kõndisime hotellist otse randa, sest pidi toimuma liivalosside ehitamise workshop. Enne seda aga jalutasime kahe keskkonnateadlasega mööda rannaluiteid ja saime teada, et liivaluidetele istutatud taimed on sinna pandud eesmärgiga kaitsta rannikualasid, sest taimede juured hoiavad liiva koos ja see aitab luidetel püsida. Need omakorda mõjuvad loodusliku kaitsemüürina, kaitstes rannikuala erosiooni eest.

Siis oli aeg rannaspordi käes („cooperation and learning exercises“). Õpilased jagati gruppidesse ning ühiselt (kohaliku kooli kehalise kasvatuse õpetaja juhendamisel) tuli läbida kuus tegevuspunkti, kus pidi tiimiga muuhulgas hüppenööriga hüppama, krabikõndi tegema, täpsust viskama jne. Tuuline, ent soe ja päikeseline rannapäev lõppes liivalosside ehitamisega.

17.04 – SEITSMES ÕPIRÄNDE PÄEV – ORIENTEERUMINE VALENCIAS

Hommikul viidi meid autodega Sagunto raudteejaama, kust suundusime taas rongiga Valenciasse. Ajaloolise ja uhke raudteejaama ees jagati õpilased gruppidesse ja ees ootas orienteerumine vanalinnas. Läbida tuli erinevaid olulisi piirkondi ja vaatamisväärsusi.

Pärast seda kõndisime ühiselt Valencia Kunstide ja Teaduste linna, mis meile oli juba tuttav piirkond

18. 04 – KAHEKSAS PÄEV – VAMOS A LA PLAYA

Päev algas elevusega, sest ees ootas põnevust täis päev rannas ja merel. Umbes kilomeetri jagu jalgsikõndi Vahemere-äärsel rannapromenaadil ja juba jõudsimegi piirkonda Canet de berenguer, kus asub Valencia ranniku üks kauneimaid randu (Playa de Canet) ja väike jahisadam, kus saab harrastada erinevaid veespordialasid.

Kuna sealne meri on madal ja lained väikesed, sobis see ideaalselt SUP-laua ja kanuusõidu koolituseks ja merel lustimiseks. Õnneks oli ka ilmataat meie poolt, sest õhutemperatuur oli umbes 24 kraadi ja vesigi polnud kõige külmem.

19.04 – ÜHEKSAS PÄEV – SAGUNTO

Ennelõunase aja sisustas hispaania noorte koostatud ja läbiviidud orienteerumismäng/maastikumäng Saguntos. Paljud kohad olid meile juba varasemast tuttavad (vt neljas päev). Linnaorienteerumise viimaseks punktiks oli Sagunto linnavalituse hoone, kuhu meid ka lahkelt sisse kutsuti. Meid võtsid vastu kohalik linnapea Darío Moreno ja haridusnõunik Raúl Palmero.  Sündmust kajastas isegi kohalik ajaleht.

El Ayuntamiento de Sagunto recibe al alumnado de dos centros escolares de República Checa y Estonia

Kuna see oli meie programmi viimane päev, aga meie lend väljus alles järgmisel päeval, siis pärast hüvastijättu kohalike ja tšehhi noortega külastasime veel iseseisvalt Sagunto lossi (Castillo de Sagunto) ja ajaloomuuseumit. Loss on üks Hispaania tähelepanuväärsemaid ajaloolisi monumente, mis asub Sagunto linna kohal mäe tipus ja seetõttu avanesid sealt võrratud vaated.

Pärastlõunal suundusime veel tagasi Valenciasse, kus Hop-on-Hop-off bussiga ringi sõites saime osa selle linna ilust ja võlust.

20. 04 – KÜMNES PÄEV –  EL FINAL

Varahommikul sõidutas takso meie väsinud, kuid suure kogemustepagasi võrra rikkama reisiseltskonna lennujaama. Ja ehkki õues oli pime, jahe ja sadas vihma (mida seal väidetavalt harva juhtub), oli hinges soe ja rõõmus tunne – tänulikkus uute sõprade, tuttavate ja kogemuste üle. Eks me omavahelgi õppisime üksteist paremini tundma 😊